KUUS PEAMIST TEGEVUSSUUNDA

Eesti jalgpalli missiooni elluviimiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks toimub igapäevane arendustegevus läbi kuue peamise tegevussuuna:

1. AVATUD JUHTIMINE JA LÄBIPAISTEV KOOSTÖÖ

2. TREENERID FOOKUSESSE

3. TARISTU JÄTKUV ARENG

4. MAJANDUSLIKULT EDUKAD KLUBID

5. INNOVATSIOON JA TEHNOLOOGIA KAASAMINE

6. MULTISPORT JA LIIKUMISHARRASTUS

1. AVATUD JUHTIMINE JA LÄBIPAISTEV KOOSTÖÖ

Iga inimesi ühendav organisatsioon vajab arenguks avatud, kaasavat ja inspireerivat juhtimist. Eesti Jalgpalli Liit peab oma missiooni elluviimiseks omama kõrget juhtimiskvaliteeti ja läbipaistvat finantsjuhtimist.

Tänane väljakutse
Pikalt sama käekirja ja kitsa juhtimisulatusega juhitud organisatsioon ei ole avatud uuendustele. Finantsotsuste läbipaistmatus loob organisatsiooni sees ebavõrdse kohtlemise tunnet ning segadust. Toetuste tagamaad on ebaselged, kuna puuduvad dokumenteeritutult jagatud otsused. Vastutuse jagamine on valikuline ning ei toeta alati kõikide klubide iseseisvat arengut. Koostöö rahvusvaheliste katusorganisatsioonidega ning sealt saadava rahastuse jagamine ja sihtotstarve ei ole klubidele üheselt arusaadav ega läbipaistev.

Kuidas lahendame?

EJL liikmete ühisel vastutusel ja koostöös vajame jalgpalliliidule uut kvaliteeti nii kohalikus kui ka rahvusvahelises koostöös. Selle saavutamiseks viime ellu järgmise:

• EJL organisatsiooni juhtimiskvaliteedi kasvatamine, mis algab praeguse juhtimismudeli, sh ka juhtivate positsioonide personalipoliitika, analüüsist ja nendest lähtuvatest parendustest.

• EJL finantsjuhtimise läbipaistvuse loomine, mis mh tähendab ka majandus- ja juhtimistegevuse iga-aastast auditeerimist rahvusvaheliselt tunnustatud audiitori poolt.

• EJL liikmetele regulaarne, ilma moonutuse või viivitusteta UEFA / FIFA jt poolse informatsiooni edastamine ning vahendamine. Tegevuse eesmärgiks on luua võrdne info kättesaadavus kõigile, et see aitaks klubidel oma tulevikuvaateid ja tegevusi paremini ning informeeritult juhtida.

• EJL liikmete ulatuslikum kaasamine otsustesse ja selleks vajaliku formaadi loomine, mh ka madalamate liigataseme klubide toimimise ja kaasamise olulisuse tõstmine, regionaalsete väikeklubide ja noortetöö klubide murekohtadele avatud diskussioon.

• Laiapõhjaline koostöö rahvusvaheliste katusorganisatsioonidega (UEFA / FIFA) ning teiste mõjuritega (EOK / riik / EL), et spordiala arenguks suunatud finantsvahendite kaasamine UEFA või FIFA tasandil ei oleks üksikisiku põhiselt määratletud.

2. TREENERID FOOKUSESSE

Ainult läbi treenerite kompetentsi, oskuste ja kogemuste tõstmise ning treeneriameti väärtustamise tagame pikaajalise edu. See toob noored trenni ja viib nad tippu.

Tänane väljakutse
Eesti jalgpallitreenerite suurim mure on seotud madala töötasu ja treeneriameti vähese väärtustamisega. Sport on kultuurivaldkonna suurim maksumaksja, kuid samas on treenerite keskmine sissetulek võrdluses teiste valdkondadega kõige madalam.  EJL peab olema suuteline leidma vahendid, et klubidele pakkuda struktureeritult (arusaadavalt ja võrdsetel alustel ning stabiilselt) toetust. Treenerite hulga suurendamine on samuti oluline, aga samaväärselt on tähtis Eesti treenerite kõrge kvalifikatsioon ja pidev areng. See eeldab aga paremaid võimalusi täiendkoolituseks.

Kuidas lahendame?

Meie arendustegevuse fookuses on treenerite kompetentsi, oskuste ja kogemuste tõstmine. Treeneriamet peab olema väärtustatud igas vanuses mängijate maksimaalseks arenguks ja treenerite toetuseks tuleb suunata vahendeid klubidele võrdsetel alustel. Võtame ette järgmised arendused:

• EJL eelarves erinevate palgatoetuste prioriteetide ümbervaatamine ja klubidele treenerite toetuse suunatud rahaliste vahendite suurendamine. Nii noortetreenerite kui treenerite toetamiseks tuleb luua võrdsetel alustel põhimõtted ja reeglid. Mõõdetult parimad väärivad parimat!

• Treenerite baas- ja täiendkoolituse ning pedagoogilise arengu investeeringute suurendamine (koos UEFA, FIFA, ELi ja riigi ning erasektori partneritega) ning riikliku spordipoliitika aktiivne suunamine täiendavate võimaluste leidmiseks.

• Eesti treenerite igakülgne toetamine kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ka praktilise töökogemuse leidmiseks välisriikides. Võimalusel sihttoetused (tööjõu- või elamiskulude katmiseks) kompetentsi kasvatamiseks välismaal.

3. TARISTU JÄTKUV ARENG

Oma lõbuks võib palli taga ajada igal platsil, aga jalgpallispordi populariseerimiseks ja tipptaseme saavutamiseks on vaja kvaliteetset taristut, mis oleks sportlastele motiveerivaks treeningkeskkonnaks ja publikule mugav kaasaelamiseks.

Tänane väljakutse
Meil ei ole täna piisavalt kvaliteetset jalgpallitaristut. Viimase kümnendiga on juurde tulnud regionaalseid jalgpallirajatisi (sisehalle), kuid samas on valdav osa staadionitest, kus treenitakse ja mängitakse kõikidel tasemetel, ikkagi viletsas seisus. Seda eriti just pealtvaataja ja toetaja vaatenurgast, mis ei soosi kuidagi spordiala laiemat populaarsust. Publikuarvu paigalseis Premium ja Esiliigades on kindlasti osalt kinni ka taristus.

Kuidas lahendame?

Meie sihiks on järjepidev, läbipaistev ning võrdsetel alustel kaalutletud prioriteetidega jalgpallitaristu arengu toetamine. EJLi ja kõigi liikmete pikaajaliseks ühiseks eesmärgiks võiks saada Baltikumi parim taristu spordiala arenguks. Selleks on meil vaja teha järgnevat:

• EJLi liikmetega koostöös on vaja luua kaalutud taristuinvesteeringute otsuste raamistik ja põhimõtted.

• EJLi liikmete tagasisidest lähtuvalt taristu ja jalgpallirajatiste murekohtade sihipärane prioriseerimine ja lahenduste toetamine ja eelkõige pealtvaatajate heaolule suunatud parenduste fookus (koostöös kohalike toetajatega), ning selge ja läbipaistev toimimismudel EJLi kaasinvesteeringuteks (UEFA, FIFA, ELi, omavalitsuse või riigi rahastuse olemasolul).

• Sihipärane töö, et taristuinvesteeringud suureneksid arvestatavalt (koostöös PL, EL/ELB tippklubidega ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning riigiga) aastatel 2025 – 2033.

4. MAJANDUSLIKULT EDUKAD KLUBID

Elujõulised ja majanduslikult tasakaalukalt juhitud klubid ning Eesti jalgpalli sotsiaalse ja majandusliku mõju kasv, on tulevikuvaate oluline osa.

Tänane väljakutse
Meil on oluline koos teadvustada, et majanduslikult jätkusuutlikud ja hästi juhitud klubid on aluseks kogu spordiala ühisele edule. EJL ülesanne ei ole klubidele dikteerida, kuidas peaks, vaid maksimaalselt tuleb luua keskkonda, kus klubid saaksid õnnestuda. Nende tingimuste loomist takistab juba eelpool mainitud läbipaistmatu juhtimine, mistõttu väheneb ka klubide motivatsioon pingutada, kuna puudub arusaam toetuste võimalustest.

Kuidas lahendame?

Meie eesmärgiks on jalgpalli sotsiaalse ja majandusliku mõju kasv Eestis aastaks 2033 vähemalt  [X ] korda (UEFA GROW SROI mudeli järgi). Selle saavutamiseks:

• EJL toetab maksimaalselt klubisid teadmiste ja raamistikega, et Eesti klubid oleks majanduslikult jätkusuutlikud ning eesmärkidele orienteeritud, sh on Eesti klubidest mängijate müük välisriikidesse klubide eesmärkide juhtimise osa. Seda nii igas vanuseastmes kui ka Eesti ja välismängijate lõikes.

• Klubidele suunatud bürokraatia vähendamine saab olema olulisel kohal. Peame leidma tasakaalu, millist informatsiooni EJL vajab (nt litsentseerimisel) ja mida on võimalik automatiseerida efektiivsemalt ka juba olemasolevatest riiklikest andmekogudest. Samuti mõtleme hoolikalt läbi EJL ning klubide rollid ja vastutuse erinevate tegevuste lõikes, eesmärgiga tagada klubidele positiivse ja iseseisva arengu tingimused.

• Klubidega koostöös püstitatud eesmärgid ja nende täitmine on võimalik tulevikus siduda sihitult EJL poolt klubidele suunatud toetuste otsustega.

• Klubide omatulud ja erasektori toetajate rahaline panus peab olema mõõdetud ning järjepidevas kasvus. Tippklubide majanduslikud näitajad on kooskõlas UEFA finantsreeglitega.

5. INNOVATSIOON JA TEHNOLOOGIA KAASAMINE

Eesti konkurentsivõime jalgpallis ei saa tulla kvantiteedist, vaid nutikusest. Peame tegema midagi, mida teised veel ei tee. Nutikus tähendab ka oskust vähestest ressurssidest pigistada välja maksimum. Selle saavutamiseks peame kaasama rohkem talente, teadlasi ja ettevõtjaid Eesti jalgpalli arendamisse. Ühtlasi tähendab see uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu, süsteemset lähenemist andmete kogumisele ja analüüsile ning teadlikku investeerimist noorte talentide leidmisse. 

Tänane väljakutse
Digiriigile omast innovatsiooni kohtab Eesti jalgpallis napilt ning maailm liigub uue tehnoloogilise revolutsiooni tuules kiirelt üha kaugemale. Kompenseerimaks väikesest rahvaarvust tulenevat väga kitsast jalgpallipüramiidi põhja, vajame konkurentsis püsimiseks ja oma unikaalse eelise leidmiseks uutmoodi lähenemist. 

Eestis puudub hetkel terviklik ja andmepõhine ülevaade meie jalgpalluritest. Noorte arendamisel puudub ühtne ja tõhus süsteem, mis aitaks tuvastada ning arendada talente maksimaalse potentsiaalini. Lisaks napib klubidel piisavalt ressursse ja teadmisi, et kasutada tipptasemel tehnoloogilisi lahendusi, mis on tänapäeva jalgpallis hädavajalikud.    

Kuidas lahendame?

• EJL on aktiivseks partneriks ja võimaluste vahendajaks Eesti jalgpallis tänapäevaste tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks (näiteks sportlike eesmärkide saavutamise, mängija tervise või mängijate valiku kvaliteedi tõstmiseks).

• Eesti jalgpalli tehnoloogilise visiooni aluseks on digitaliseerimine, andmepõhisus ja jalgpalliga seotud isikute (sh treenerid ja spordijuhid) digioskuste areng nii spetsialiseeritult kui üldiselt. Digioskused saavad kõigi Eesti treenerite oskuste osaks ning konkurentsieeliseks.

• EJL investeerib üleriigilise videosüsteemi rakendamisesse valdaval osal Eesti jalgpallistaadionitest, kus see on tehniliselt võimalik (nt Spiideo lahendus sarnaselt Islandile). Lisaks sportliku analüüsi ja spordi juhtimise eelisele tekib tulevikus klubidele seeläbi ka näiteks lisasissetulekuallikas mängude edastamisel igas vanuseastmes ja liigatasemes.

• Et toetada iga talendika mängija leidmist ja arengut, investeerib EJL koostöös erasektoriga üleriigilisse, tänapäevasel andmeanalüütikal põhinevasse talendihaldussüsteemi.

• EJL on avatult valmis ja on „jalgpallitehnoloogia katselabori“ egiidi all aktiivselt koostöös suurte jalgpalliriikide ja tippklubidega, et saada pilootriigiks uute lahenduste testimisel (nt FIFA VAR projekt koostöös Hollandi ja Austraaliaga jm) nii koondise, kui ka klubide tasandil.

6. MULTISPORT JA LIIKUMISHARRASTUS

Eesti väiksusest tulenevalt on tulemuslikum olla avatud tänapäevasele multispordi vaatele. Iga sportlikult aktiivne noor on meile ühiskonnas suure väärtusega ja potentsiaalselt ka parem jalgpallur tulevikus.

Tänane väljakutse
Väikeriigina ei saa me lubada endale spordialade vahelist konkurentsi. Kõik, mis viib noori tervislike eluviiside juurde, on hea. Multisport tähendab noorele võimalusi saada erinevaid spordikogemusi ning teha valikuid siis, kui nad on valmis saama tippsportlasteks. Spordialana saab jalgpall olla siin üks julge suunanäitaja ning seda hästi tehes ei pea kartma, et noored kaugeneksid jalgpallist. Jalgpallur ei ole enam ainult kitsal alal spetsialiseeritud oskustega sportlane, vaid eelkõige võimekas atleet.

Kuidas lahendame?

Meie eesmärgiks on harrastajate arvu kasv kõigis püramiidi osades, nii horisontaalis kui vertikaalis (noored, täiskasvanud, mehed, naised, saali- ja rannajalgpall).

• Julgustame noorsportlasi ja lapsi väärtustama erinevaid liikumisharrastusi ning spordialasid. Julgustame ka jalgpalliklubisid otsima mõtestatud koostööd teiste spordialadega.

• Peame olema koos julged, et spordiharrastus ei oleks ainult jalgpallipõhine – samas – peame tegema spordialana maksimaalselt head tööd, et noored jõuaksid ja jääksid õigel hetkel jalgpalli juurde.

• Kõigi Eesti spordialaliitude ühiseks eesmärgiks peab olema pikaajaliselt tervem ja elujõuline elanikkond.

Jalgpallis on  palju valdkondi, mida me pole veel käsitlenud.

Töö järgmiste alaliikide- ja valdkondadega seisab meil veel ees:

Koondised
Oma riigi esindamine on iga Eesti jalgpalluri suurim unistus. Igal talendikal ja parimal       Eesti mängijal peab olema võrdne võimalus oma riiki esindada sõltumata klubilisest     kuuluvusest. EJL peab hea seisma selle eest, et koondiste spordijuhtimine on      selgete printsiipidega ning koondiste juures tegutsevad treenerid on valitud      eesmärgipäraselt Eesti jalgpalli arenguks.

Tippjalgpall
Tippjalgpall on Eesti jalgpalli nähtavaim vedur. Viimaste aastate jooksul on palju tehtud, et Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B atraktiivsus tõuseks, aga jätkuvalt on palju vastamata küsimusi. Näiteks, millised on tippliigade formaadi või ka mängijate kasutamise reeglite valikud, et maksimeerida klubide edu Euroopas või UEFA solidaarsusmehhanismide ning toetuste läbipaistev säilimine ja jõudmine kõigi kvalifitseeruvate tasanditeni. Premium liiga atraktiivsuse tõstmine on järgnevate aastate üks olulisemaid teemasid.

Noortejalgpall
Noored on meie tulevik.  Eesti demograafiast ja linnastumisest tulenevad väljakutsed mõjutavad ka jalgpalli. Peame mõtlema, millistel alustel jõuaksid noortetööga tegutsevatele klubidele võrdselt argumenteeritud ning vajalikud toetused või kuidas lahendame regionaalsed probleemkohad (nt transpordikulud). Avada tuleb ka diskussioon selle üle, millised on Eesti noormängijate üleminekute kord, tasud ning nende suurused.

Naiste jalgpall
Naiste jalgpall on teenitult tõusuteel. Seda eriti globaalses vaates, aga ka Eestis. Kuna Eestis on naiste jalgpall alles algusfaasis, on praegu eriliselt tähtis, et kõikidel valdkonda investeerivatel klubidel oleks selge ja läbipaistev ülevaade ning võrdne infoväli, kuhu naiste jalgpall UEFA vaates toetusmehhanismidelt liigub. Mõelda tuleb ka sellele, millised on olulised alustalad keskpikaks eduks  (välismängijate kasutamine naiste Meistriliigas) või naiste koondiste tasemel esindamine ja sellest tulenevad tulud Eesti klubidele.

Amatöörjalgpall
Madalamate liigatasemete ja amatöörjalgpalli probleemistik on kahtlemata mitmetahuline – spordiala vaatest on oluline, et tippjalgpallini mittejõudvad mängijad ja harrastussportlased ei kaoks jalgpalli juurest. Siin on määravaks eelkõige liigasüsteem, aga ka sellest tulenev klubide ja sageli ka meeskondade kulubaas (nt liiga osalustasud, transpordikulu jms).

Arutleda tuleb veel ka saalijalgpalli, rannajalgpalli, kohtunike ja aina enam fookusesse jõudva erivajadustega inimeste jalgpalli arengute üle. Töö jätkub!